Ainult See.

Algab

2011-12-16T20:50:00.003+02:00

Hoolimata suurest mitteviitsimisest olid täna hommikused silmad voodist välja ronides rohkem sära täis kui tavaliselt. Lausa rõõmuga vajutasin äratuskella kinni, seda ennekõike seetõttu, et homme hommikul ja ka loodetavasti järgmise 2 nädala jooksul ta mind hommikuti ei tüüta.

Vaheaeg, ometigi.

Mis sest, et 2 nädala sisse tuleb ära mahutada jõulud, aastavahetus, 4 valvet, akadeemiline haiguslugu ja massiivne kogus pulmonoloogia konspekti.

Kordame - vaheaeg, ometigi.

Ja täna ma naudin lihtsalt aega ja peagi oma pehmet voodit.

tsau

2011-08-14T23:08:00.002+03:00

Magama,

et homme jälle ärgata.

KARE int. ootab. Vast see esmaspäev on rahulikum kui eelmine.

Suvi

2011-08-06T17:33:00.002+03:00

Suvel ei leia ma tihti aega, et tulla siia ja midagi kirjutada. Suvel tuleb muudeks asjadeks aega leida. Sellisteks asjadeks milleks siis kui lehed värvi vahetama ja puudelt langema hakkavad enam ei ole.

Tuleva esmaspäevaga saab läbi peaaegu 3 nädalat kestnud auk tööst. Puhkus ma öelda ei saa sest seda ametlikult mul ei olnud aga tänu väga rõõmustavatele asjaoludele, et mu juhendajal oli puhkus, sain ka mina suvel vabalt aega veeta.

Aega olen sisustanud erinevalt. Lõuna-Eesti on sik-sak'iliselt läbi sõidetud. Jõutud olla nii Tõrvas kui Tartus. Samas ka VIljandis, korra Võrust läbi sõidetud ja kohtadesse nagu Krapi ja Pikakannu ära eksitud.

Indrekul on mulle juba suvega õnnestunud külge nakatada kaks kerget pisikut. Esimene neist on lohe lennutamine. Ja siin ma ei räägi väikesest tuulelohest vaid korralikust 2m treeninglohest, mille taeva all lennutamiseks läheb veidi ikka seljalihaseid ka vaja. Teise väikse pisiku tõttu istun praegugi diivanil endal kõrval kott, kus purkides on mõned mardikad, kiilid ja liblikad, kes ootavad sirutamist.

Esmaspäevast aga alustame jälle tööinimese elu ja siis läheb kohe 3 päeva järjest. Kuigi ei nurise selle üle et juuli oli rahulik loodan, et siiski tööl ikka veidi tööd jätkub ja ei pea ainult piirduma EKG'de tegemise, tilga vahetamise ja mõnede ravimite tegemisega. Samas ei tohi nuriseda, juulis sai päris ise kardioversiooni tehtud millest mulle alustuseks täitsa piisas. Nüüd otsingi enda pisikese märkmiku üles... loen mõned põhiasjad jälle üle ja tuletan meelde mõnede ravimite lahjendused.

Ja muud ei olegi, suvi on... veel 3 nädalat ja kuigi selles vahe sisse jääb veel 7päeva ja üks öö tööl on aega veel maa ja ilm :)

Paipai
Nelle

2011-07-12T13:15:00.002+03:00

3 nädalat suve on nüüdseks läbi.
Ja elu läheb nagu ikka. Puhkad veidi ja siis teed jälle tööd. Kui mõtlema hakata siis on viimasel ajal päris palju siblitud. Tõrvas maal oldud, pealinnas laulupeol käidud, eelmine nädal eksisime isegi veidi üle 100km lääne poole ja praadisime end veidi Läänemere ääres.
Tööl käin ka praegu tihedalt. Samas viimane valve on see kuu juba 18ndal.
Töö on tore. 1 juuli seisuga muutus nimesildil ametikoht intensiivravipõetajast intensiivraviabiõeks ja nüüd on kõik jälle uus ja huvitav. Juba teisel valvel sai kardioversiooni tehtud, endal küll käed värisemas aga ikkagi,äge + vajalik kogemus. Ravimitega tuleb ilmselt vaeva näha sest, et need kõik lahjendused ilusti meelde jääks tuleb ikka veidike oma ajurakkudele ka suvel suuremat koormust anda.

Ja kuigi hetkel tahaks lihtsalt pikutada, lähen ja olen ikkagi tubli.
Ja siia tagasi ei tea jälle millal eksin.

Paipai
...ja olge tublid, mina egastahes olen:)

Ei ole

2011-03-30T07:28:00.001+03:00

Jah,

kohe mitte üldse ei ole hommikuinimene.

2011-03-02T17:47:00.003+02:00

+ 4 minutit. Jah, täpselt nii palju lisandus täna aega päikese tõusmise ja loojumise vahele ning homme tuleb neid juurde veel tervelt 6. Tore:)

Minul läheb vaikselt, surmasemester edukalt läbitud hävitasin paar nädalat õppimisharjumust ja nautisin hotisontaalselt viibimise võlusid. Veebruari lõpus pidasin väikese lahingu gripiviirusega ja rõõmuga võin teatada, et võitjaks jäin seekord mina.

Nüüdseks on kool juba jälle kestnud umbes kuu. Valdavalt on hetkel tegemist loengutsükliga seega kasutan siinseal pahatahtlikult ära viilimisvõimalust ja veedan aega mitte midagi tehes.

Ja mis puudutab kooli välisesse tegevusse siis pean pidevalt taluma oma peegelpildi kriitilist pilku ja tundma süümepiinu oma siiani vajaka jääva füüsilise treeningu tõttu. See vastu aga loodan, et suudan end kokku võtta.
Pooleli on ka üks piske projekt oma kalliga - aga sellest siis kui see valmis saab ja näidata kõlbab.

Aga olge toredad.
Mina lähen tööle - paipai.

2010-12-21T11:08:00.002+02:00

Teen süüa, koristan, küpsetan ja koon sokki. Neeruraamatu avamist lükkan nii kaua edasi kui võimalik. Kuu aja pärast on kõik läbi, praegu on veel paar päeva puhkust ning siis lõpusprint :)

2010-11-21T12:43:00.000+02:00

Kiirustad ühe asja lõpetamisega, et saaks teisega alustada. Või veel hullem, teed ühte asja teise arvelt ja siis kõike korraga.

Keegi ei arvagi, et see võiks lihtne olla ja asju võiks poolmuidu saada. Töö tegemise vastu pole kellegil midagi, saaks vaid vahel hingata...

2010-11-13T20:10:00.001+02:00

Down to the wire
I wanted water but
I'll walk through the fire
If this is what it takes
To take me even higher
Then I'll come through
Like I do
When the world keeps
Testing me, testing me

Lootus on...

2010-11-03T18:00:00.002+02:00

...lollide lohutus.

1. novembri õhtu veedad ebamäärast emotsioonidega. Kohati õnnelik, kohati keskendunud edasiseks - veidikeseks lubad pingel isegi langeda. Kuigi palju on veel teha ei tundu hetkel asi hull, kuniks. Muutused plaanis kõrgemate jõudude poolt, kalendris terendab taaskord tapjanädal...nüüd on vaja jälle planeerida, loota heatahtliku õppejõu vastutulemisele. Eks näis, ehk ikka on lootust.

Ja vinguda pole mõtet, kuigi jubedalt tahaks. Teistel on juu samamoodi. 16. detsember tulgu vaid kiiremini, saab paar päeva hinge tõmmata.

Paipai

2010-10-11T22:59:00.002+03:00

Teate vanu asju, nad jääva vedelema. Kapi nurka, riiulile või voodi alla. Mõni asi jääb hoopis arvuti sügavustesse, kaob ära su pisikesse mp3 mängijasse.

Aga taasleidmine, nad poleks nagu kunagi kadunud olnudki. Las nad olla nüüd mõnda aega siin.

Tik-tak talve poole

Paipai

Kentsakas

2010-10-07T14:47:00.002+03:00

Lugesin vanu blogisid, ilmnes väike kokkulangevus. Nimelt paari viimase aasta jookusl aja vahemikus 7-10 oktoober on minu sissekanded olnud sarnased, vihjates minus tekkivale elevusele ja üleüldisele imelikule tundele. Seega kui ma eriti muutunud ei ole, siis alab lähimatel päevadel lume ootamise periood:). Ja need, kellele lumi ei meeldi ärge mind veel mädaõuntega loopima hakake. Selle ilusa sügise vastu pole midagi, ent nii pea kui saabub aastaaeg nimega ebamäärane, mida iseloomustab ööpäevane temperatuuri kõikumine täiesti suvas ulatuses, õhuniiskuse tase ükskõik kui kõrge aga ikka vastik, valest suunast puhuvad tuuled ning sademed mida igaüks võiks kodus valmistada segades mikseris veidike läga, löga ja jääkapi seinast kraabitud massi.

Aga muidu tsau, ma rohkem ei viitsi.

Kopp in front

2010-10-02T21:34:00.001+03:00

Mot is not

2010-10-01T16:38:00.002+03:00

Do you wannaa run?run?run? laulab tädi mu kõrvaklappides pehmetele dub'i rütmidele peale. Ja ma nüüd täpselt ei teagi, dress on seljas aga see nädalavahetus jooksen vast võidu üksnes aja ja patofüsioloogiaga.

Teistel on reede, tobe ja veel tobedam, et neil on homme laupäev ja siis pühapäev. Mul on päev 1, 2 ja 3. Oktoober on ka aga mis sellest, oleks detsember ja päev number 17, siis oleks mul ka reede - sobiks küll.

Sügis on samas tore, ilus ja külm. Mulle meeldib - keerutan ennast salli sisse ja torkan erinevaid villaseid moodustusi sõrmede ja varvaste otsa. Ainult vihm ei meeldi, sest märg on vastik, täpselt.

Ma ei oska tegelikult midagi kirjutada, sest ma ainult jauraks sellest kui palju võib 3 poole kuuga koolis selgeks õppida ning kui suure tõenäosusega või suures hulgas saan endale kõige hiljemalt jõuludeks une või ärevushäired.

Nii, et adjöö ja paipai

Lähen üritan.

PS. Farma läks hästi aga siiski mot is not.

2010-09-24T13:44:00.002+03:00

Sügis, oma suures uhkuses. Mina jälgin seda ilu toast. Akna taga kiiguvad kaseladvad, olles justkui otsustanud üritada veel möödnud suvest kinni hoida on alles vähesed lehed kollased. Kraadiklaas näitab ka sooja ja sinine taevas kutsub lausa õue. Aga ei, kevadel lähme.

Praegu on kõik nagu sügisel ikka, iga päevaga läheb valget aega vähemaks ja kaob ka vaba aeg. Kui ei ole koolis või tööl või liikumises, istud ninapidi konspektide ja raamatutes, loed artikleid, teed referaat ning ettekandeid. Ja siis vahepeal sööd ning vajud voodisse, äratuskella edasilükkamine on muutunud krooniliseks justkui lisa 15 minutit horisontaalis annaks ööle olulist lisa.

Siiski lähevad päevad kiiresti. Me kirume ja ehk veidi vingume, ent siis näeme vaeva ning pingutame kuis jaksame ja peale kõike ohkame kergemalt ja oleme jälle targemad.

:)

PaiPai!

2010-09-11T17:28:00.002+03:00

Sulgesin plaastriga oma näpul lõikehaava, mis lihtlabase argivigastuse näol sinna tekkis. Nüüd või ehk siis veidi hiljem avastasin, et kasutan antud sõrme arvuti lahti lukustamiseks, mis seal ikka - ukerdan siis veidi selle parooliga.

Preagu olen veidi väsinud, 2 töö-ööd on selja taga ja koolitööga ei koonerdata. Nii tõmbasinigi oma sportliibekad jalga ja tegin trenni - lamasin diivanil ja lugesin - agooniast, surmast, patoloogiast ja kasvajatest. Nüüd teen pausi ja katsetan ära kui hästi praeahju uks lahti käib ning lükkan sinna ehk ühe koogi sisse. Aga ainult hetkeks, sest siis lähen tagasi varasemate toimetustega, sest selgeks on vaja asjad saada.

Aga ei lobise.
Aeg on kallis.

Paipai!

Ready, steady, GO

2010-09-01T21:43:00.003+03:00

Hingad sügavalt sisse, sest on võimalik, et enne jõuluvaheaega või isegi talvise sessi lõppu lihtinimlikeks asjadeks aega ei jää. Loodetavasti omandan peagi võime õppida nii magades, süües, pestes ja ringi liikudes. Testide, kontrolltööde ja referaatide ning muude tööde hulk kukkus mu päevikusse nii raskelt, et võiksin vanduda, et justkui pisikese plahvatuse lööklaine sarnasena lõi nähtamatu hiigelsuur rusikas mulle paraja obaduse ülakõhtu, millega kaasnes nii hekeline hingamispeetus kui ka kergem düskomfort. Nüüd siis lülitan ennast teisele režiimile, katan end profülaktiliselt erinevate konspektidega ja jään jõuluvana ootama.

PaiPai

August nagu ei teinud välja suurest august seina sees, vaid pani selle krohvi ning pahtlit täis ja mitte nagu jaanuar, veebruar, märts

2010-08-09T23:08:00.004+03:00

Pealkiri sai tore, kirjutada ei viitsi!

EE nagu elamisväärt esmaspäev

2010-07-19T22:16:00.004+03:00

Tuttavad helid tirivad su eemale südasuisest ritsikate sirinast ja tuule hellast laulust ploomipuu lehtedes. Sulle meenuvad erinevad ajad: eelmine suvi ja sügis, talv, mis jääb juba mitme aasta taha ning paari aasta tagune kevad. Kui vahel nostalgiaks aega võtta taipad tõdeda fakti, et aastad tõepoolest pole vennad ning sarnaselt ilmale on vaheldunud ka sinu meeleolud, tegemised ja hetked elus. Ja nii sa siis istudki nagu alati täiesti uues hetkes, täiesti uut moodi. Ootad ja ihaldad seda mida iga järgmine minut sulle pakkuda võib ning hoiad kümne küünega kinni sellest, mis sulle eelneva ajaga armastusväärseks ja meelelähedaseks on saanud.

***

Käisin Haapsalus, sanatooriumis. Ilmad olid nagu lõunamaal, süüa sai hästi ning igapäevaste massaažide ja pärlivannidega võiks lausa ära harjuda. Kuulasin Pariisi noori hõbekõrisid ja sain uue elamuse linnuhäälte, klavessiini mängu ja Fred Jüssi jutlemise kombinatsiooni näol.

***

Nüüd tunnen vaikselt, et justkui suvi hakkab lõppema, otsides oma hirmule tõestust puudelt langevate kollaste lehtede ja valmivate viljade näol. Siiski on mul ja ka enamikel teist veel uue akadeemilise aasta alguseni rohkem kui kuu.

***

Kuid ma kulgen edasi. Mõteldes ja tegutsedes, hea muusika kõrvades elule rütmi andmas. Ilusaid (t)oimetusi teilegi.
PaiPai

Ammu

2010-07-03T01:22:00.002+03:00

Viimasel ajal on olnud rohkem vaba aega, kordi kümneid olen ka siia ära eksinud. Samas kirjutanud pole midagi. Kuidagi ei taha. Mitte, et kirjutamine vastukarva oleks. Lihtsalt ei taha siia taaskord tulla oma päeva menüüde, muusika eelistuse või viimase viie filmi elamusega. Kui tulla, siis kirjutada, et nii teil kui mul tekib ilus tunne. Kirjutada nii positiivselt kui negatiivselt, ent vähemalt nii ilusti kui mina seda oskan. Võib olla aga olen ma kogu asja ja ka enda mõtetest valesti aru saanud. Ei tea. Aga täna ma lihtsalt kirjutan, sest kell on palju ja mul on veel veidi aega kuni tööst veidi puhkust saan ja kõige selle meditsiini keskel ennast korraks horisontaalseks viskan.

* * *

Täna taipasin, et alateaduslikult valin iga nädal endale ühe lemmiku päeva. Just nagu lemmik lapse. Teda ma siis ootan ja igatsen ja armastan kõige rohkem, samas jällegi langeb tema õlule ka kõige suurem vastutus, sest samamoodi ootan ma temalt ka kõige rohkem. Selle nädalal sai välja valituks pühapäev, tervelt viimased 111tundi ja 22 minutit olen ma teda nüüdseks oodanud. Vast paistab päike:)

* * *

Ja kui aus olla ei viitsi ma kirjutada ja see bulls*it, et tahan ilusti kirjutada on mõnel määral ainult not so good cover.

* * *

Lapsed sööge juurvilju ja tehke sporti. SVH ei ole tulevik

* * *

Paipai

PS. ja lõppude lõpuks ongi ainult see oluline (ja kui te tahate teada mis, siis ärge minu käest küsige, minul on omad olulised asjad, teil omad!)

2010-05-14T13:43:00.002+03:00

Kuumad päevad ja soojad ööd tõstavad siseruumide temperatuuri magamiseks ebasoodsaks. Soodustav faktor pole ka see kui keegi külma õllepurki mööda su paljast selga rullib. Siiski hommikul ärgates avastad end rohkem väljapuhanuna kui enamasti. Välja minekuks valid riideid kaua ja vahetad neid vähemalt kolm korda, pannes iga korraga selga üha lühemad ja õhemad hilbud.Ning kui raamatukogu katuseakentest paaistab üksnes sinine taevas ja suur kollane päike on õppimine viimane asi millele sa 100% keskenduda suudad.

Aga mis seal ikka. Kui täna ühe asja tehtud saab lahutab mind suvest vaid 1kontrolltöö, 1 seminar ja 2 eksamit. Ilmselgelt läheb 15. juuni õhtu ajalukku taaskordse maailmatuma pingelanguse ja selle kõrvalnähtudega. Kui järgmine hommik veel samal planeedil olen, saab kõik korda.

Paipai

2010-05-10T23:46:00.002+03:00

Seisad kikivarvukil ja sirutad käed välja. Sõrmede all on tunda üksnes õrna riivamist. Peaaegu aga mitte veel.

2010-05-03T22:57:00.002+03:00

Pilukile tõmmatud aknast voolab sisse kerget karget kevadöö õhku. Värskus lööb olemist veidi selgemaks ja jahedus leevendab laualambi tekitavat kuumust vasakul käsivarrel. Veel tunnike tagasi tundsin taaskordselt kerget multikomplekset emotsioonitulva, mida minus suudavad tekitada vaid lähenevad mikrobioloogia kontrolltööd. Hetkeks tundus kõike liiga palju ja ennast ning aega liiga vähe. Ükskõik mis tehtud saab asendub sekunditega uute asjadega ja vabadus käib üksnes harva narritamas, lubades endast vaid õrnalt sõrmeotsadega haarata. Kuid isegi siis kui vajun väsimusest voodisse ja ärkan vastutahtmist, et jälle teha, siis kui väljas paistab päike, kuid sina mattud konspektide alla, siis kui sumeda öö röövib sinult töö ei suuda mu hing kaua mossitada. :)

JEI

2010-04-17T23:49:00.000+03:00

jai.

Oh make me a red cape, I wanna be supergirl

2010-04-15T21:45:00.005+03:00

Or I'll just be like Little red riding hood, only more pathetic. The big angry wolf will eat me instead of grandma.

2010-04-13T22:20:00.002+03:00

Vahel on hetki kui ükskõik kui palju tundub liiga vähe.

Ning kõigi toimetuste, tegevuste, asjatuste ja kõige muu kõrval on hetkel vaid üks, mis tegelikult loeb!

tõks!

2010-04-06T22:34:00.002+03:00

Eikuskil, keset ei miskit. Vaevu eksisteeriv tee keset heinamaad. Pisike suvekleit, vana punane jalgratas ja sina. Soojus ja päike, katsetad maad ja viskud horisontaali. Sinine taevas ja suured-suured valged pilved. Tuul sahiseb ümbritsevas heinas ja muusikaliseks taustaks on SEE. Ja aeg ei loeks, aega oleks.

:)

2010-04-05T23:52:00.001+03:00

2010-03-31T14:32:00.000+03:00

1 + 1 = -3

Äge. Not!

PaiPai

R U L'ing it right?

2010-03-21T17:58:00.002+02:00

Kõrvaklapid kõrvades, muusika mängib.

Hingad sügavalt sisse, paned silmad kinni ja seejärel hingad välja.

Silmi avamata hingad veel ja veel, veel, veel...

Tekib kujutelm, üks pisike pilt. Veidi on kõik sama, veidi teistmoodi.

Tõkstõks.

Silmad lahti ja reaalsus. Klapid peast, veelgi reaalsem.

Varsti, korrutad. Varsti...

...on ruumi ja sooja ja aega. Peab olema.

PaiPai

Käisin lõppastme koolitusel

2010-03-13T23:48:00.001+02:00

Teinekord siis tean mida teha:)

Ö:

2010-03-08T00:25:00.003+02:00

Veel viimased võnkumised taburetil ja vaikselt vajud voodi poole. Ahmid praokil olevast aknast karget öö õhku ja kujutad ette milline mugavus on olla horisontaalselt. Veel enne hammaste pesu jätad siia virtuaalmaailma oma une-eelse heietuse, teades, et tegelikult see nagunii eriti kellegile korda ei lähe. Siiski tuled jälle, sest oma pseudoprobleeme ja hetke emotsioone on ikka hea kuhugi tolmnema panna.

Ütlen paipai nagu ikka ja lähen veel enne kui viimsedki ühendused ajus kaovad.

2010-03-05T00:49:00.001+02:00

Üle pika aja tundub, et 1 + 1 teeb kokku kaks ja vanasid puslesid kokku pole enam panna. Kui kuskilt veel veidi aega saaks juurde varastada, siis oleks kõik.

2010-03-04T17:11:00.003+02:00

Koolis, juba rohkem kui 7 tundi. 2-3 tundi on veel ees ootamas. Kõht on ka tühi ja üleüldse tahaks olla kuskil mujal. Miljontriljon pseudoprobleemi annavad põhjust vingumiseks. Välja ei taha ka üldse minna. Lootus troposfääri hetkeseisundi normaaliseerumiseks hakkab vaikselt kaduma. Pfff.

Paipai

Escape

2010-03-01T00:07:00.002+02:00

Kaboom!
I'm disconnected.

Leiate mind keset pimedat tuba kõrvaklappide vahelt.

Paipai

PS! time baking lessons needed.

2010-02-22T00:19:00.002+02:00

Äkki kui hoiaks hinge kinni, suleks silmad või oleks täitsa tasa mõned hetked. Ehk halastaks aeg, jäeks hetkeks seisma. Oleks sekundeid rohkem, oleks minut pikem. Et homne ootaks veidi ja siis jälle tuleks rutem.

2010-02-19T22:51:00.002+02:00

Elu õpetab.
Sina õpid.

Ühe õnn on teise õnnetus. Minu õnn on teise õnnetus. Võib olla on minu õnn meie õnn. Võib olla ei ole ma isekas. Võib olla või kindlasti.

Seitse päikesetõusu ning -loojangut.

Et oleks homseid millal tegeleda.
Hea!

PaiPai!

2010-02-17T18:31:00.000+02:00

Teed ühte asja teise nimel.

Võib olla on tegu lihtsalt hea esmamuljega?

2010-02-09T23:55:00.003+02:00

See režiimi taastamine on hulk häda ja õnnetust. Rääkimata 6.45 helisevatest äratuskelladest, tuleb hakkama saada ka olukorraga, kus peale tööd tuleb enda ihuliikmed Biometsa vedada - ja uskuge või mitte, siis pole see üldse meeldiv üritus kui halvemal juhul oled eelmise öö arvele registreerinud 2-3 tundi halba und ja ärkvel oleku tunde tiksub kell 10 kooli jõudes juba ligikaudu 7.

Loodetavasti läheb selle režiimi rebootimise protseduuriga nädalake/kaks ja seejärel olen suuteline veetma adekvaatselt ka päraslõuna tunde ning leidma aega kastmaks oma varbaid kloorivette, tegemaks mõned kiiremad ringid.

Ega muidu ei olegi midagi. Kirume talve ja külma ning ootame kõik koos vesna't. Hõõrdejõu defitsiiti ignoreerime ja libiseme nii horisontaalselt,vertikaalselt kui ka diagonaalselt.

Ja, et tänapäeva arenguühiskonna üks sügavaid eesmärke on ka indiviidi iseseisev ja mitmekülgne edasiminek nii füüsilisel, vaimsel kui ka sotsiaalsel tasandil, siis teen minagi oma samme. Viimastel päevadel kõnnin rohkem kilomeetreid kui 5, omandasin ruubikukuubiku lahendamise kunsti ja naeratan võõrastele inimestele.

Ning uskudes, et nüüd on taas piisavalt koguses olmeteksti väljutatud ütlen nagu ikka.

Paipai.

stahtt

2010-02-05T22:08:00.004+02:00

Loen teiste inimeste blogisid. Nende jutte, mõttelende, seletusi, heietusi - killukesi nende elust. Sa loed ja justkui saad osaks nende maailmast ning oled õnnelik, et nad oskavad nii ilusti mõelda ja kirjutada.
Ise kirjutan ka vahel pikalt, siis aga mõlen järele ja kogu tekst vajub draftina blogiarhiivi sügavustesse või arvuti jutukausta. Ei tundu justkui õige ja mõtlen teise nurga alt. Võib olla peaks kirjutamine olema hoopis terav, täpne ja hetkeline. On teilt kunagi veeniverd võetud? süstitud? teostatud mõnda muud protseduuri, mis oma üldpildis tundub piisavalt ebameeldiv ja valulik. Te ei taha, et keegi teie käsivarres surgiks või teie nihestusega hüppeliigest miteid kordi õigesse asendisse siduda üritaks. Ehk ei taha te lugeda mitmed kordi ka pikki jutte, vaid ootate hoopis ühte ilusat tabavat mõtet. Ei tea, ei tea.

Pff.
Mul on paar mõtet veel. Paar asja mida unes olen näinud.

Paar asja veel. Alati on paar asja veel.

Paipai.

2010-02-03T23:36:00.002+02:00

Vaheaeg või vähemalt mingisugused ilmingud temast. Kooli hetkelist puudumist kasutan rohkem või vähem osavalt ära ja rakendan end täisvõimsusel tööle . Nii olengi pooled viimastest öödest veetnud haiglas ja ülejäänud vabad hetked oma toa kallal nokitsedes. Režiimi säilitamise nimel pantud hommikus äratuskelli lihtsalt ignoreerin ja magan võimalusel varajase pärastlõunani. Väljas käimine pole viimasel ajal eriti teema kohane olnud. Kas külma tõttu või mõnel muul põhjusel olen ainult kesised paar korda ilma(m)elu kaema kippunud. Ja muud ei olegi. Kõik vist on hästi.

Paipai.

2010-01-23T23:46:00.002+02:00

Tapeet, tapeet, tapeet, ajalehed, tapeet, ajalehed. Alles jääb ebaühtlases heledas toonis betoonsein. Taburet, tühi kapp ja krigisevate vedrudega jalgadeta kušettvoodi.

Ärkad varem kui tahaks, tuba on magamiseks liiga valge ja need tuvid istuvad aknalaul ning häälitsevad nagu ikka.

Ja kõik läheb alati täpselt nii nagu peab. Sinu ülesandeks on vaid elada.

paipai

Keegi kellegi sarnane.

2010-01-16T19:52:00.002+02:00

Näen palju und. Unes näen kohti, asju ja inimesi. Teen asju mida ärgates kahtluse alla sean.

Meelelahutus tahaks öelda, ent ei saa. Peegeldused rohkem.

* * *

Täna õhtul...

2010-01-12T23:09:00.002+02:00

Mis, kes? Vihjed on eelmises blogis.

Jah.

See on The XX.

Minule sattus kõrva ja hakkas meeldima. Kuulasin veel ja veel. Igal pausil kuulasin. Ja kuulan veel.

http://www.myspace.com/thexx

Ja muud vist midagi ei olegi....viimased pingutused üksnes.

2010-01-11T15:36:00.002+02:00

Pff.

Siis kui toaõhu hapniku tase hakkab minema alla normi teevad nalja asjad nagu transgeensete transplatsiooni põrsaste tootmine.

Ja kui ükski asend ei tundu õige keerad enda iga minut ja avastad end sellistes poosides mida ei ole siiani uskunud,et su keha võtta võib.

Ning kui tõesti nõme hakkab aitab muusika.
Kas nagu ikka Burial või siis see, eilse päeva leid.

Lembit hetkel:)

Ilmselgelt vähema kui 70h tunni pärast tunneme end palju vabamana.

Paipai.

2010-01-09T22:39:00.002+02:00

Ebamugav on tunne kui suunan silmad arvuti display parmasse alumisse nurka ja näen, et kell on palju ja aega on järjest vähem. Kuigi olen täna teinud veidi rohkem kui mitte midagi, siis tunnen ikkagi kuidas mu kohusetunne mind kriitilised pilguga piidleb ja näpuga viibutab.

Lähen magama.
Homme ei ole enam laisk, homme on interneti keeld, telefoni peidan ka kapi nurka ja homme on pausid ning puhkamine pededele.

Praeguseks pai-pai.

2010-01-05T23:41:00.002+02:00

Järgmiseks 205. tunniks vajame erakordset usinust, vastupidavust, sihikindlust ja kurja kubajst kes must laiskuse piitsa ja präänikuga minema ajaks.

Ja siis pikutaks:)

PS:
Lenna says:
krt, meie elu on liiga raskeks tehtud:Dei saa üldse pikkutada:D
Nelle says:
täpselt, mis on saanud lihtsallt passimisest:D

2010-01-03T23:17:00.002+02:00

Teooria ja eetika, eetika ja teooria. Keskenduda on lootusetu. Ühe asja suutsin siiski välja mõelda, võib olla ka mitte aga vahet vist polegi - still got the smile on my face.

PS! Maailma kõige rohkem õnne Emmele!

2010-01-02T23:57:00.002+02:00

See on juba korra siin olnud, aga lihtsalt peab veel olema.

Ma annan teile taas pildi:

Suvi, alles hiljuti alanud. Ja kool on selleks õppeaastaks läbi. On siis kolma või neljapäev, ega õieti vahet pole. Kell on vähe, 5 või 6. Sina istud ja vaatad kuidas emajõgi aurab. Öösel sadas veidi vihma, kuid nüüd on taevas selge. Soojaks hakkab minema. Ööd sinu jaoks ei olnud, eilsest sai lihtsalt tänane. Ja sina ikka lihtsalt istud üksi või kellegi heaga.

Mitte, et mulle talv ei meeldiks. Lihtsalt veidi rohkem sooja ja valgete ööde tüdruk:)

2009-12-31T15:42:00.002+02:00

Teen aastakokkuvõtet, näoilmed on pidevas muutumises kui erinevaid sündmusi meenutan. Põnev aasta oli see 2009.

PaiPai.
Ja ilusat tulevat uut.

Ja lubadusi uueks aastaks ei anna. Teeme lihtsalt nagu ikka: olen homme parem kui olin eile:)

Maal

2009-12-19T23:58:00.002+02:00

Veidi enne kella seitset astume õega bussi. Sätime oma asjad paika ja paneme mp3 mängija klapid kõrva - äks mulle ja teine talle. Panen midagi mängima, kuid oma püsimatusest klõpsutan pidevalt lugusid edasi. Väljas on pime, bussijuht sõidab hoolimata libedusest piisavalt kiirelt - kodu liigub iga sekundiga lähemale. Mõlemad oleme õnnelikud,et koju saab. Vahest mina rohkemgi, pole siia saanud juba pea kuu. Tõesti vähe on õnneks vaja. Ja koju jõuda on alati hea, Madli nunnu jookseb pea surnuks, hüppab ja kargab ja aina lunib pai. Hiljem söömise ajal tuleb istub varbapeale ja paneb oma karvase lõua mu põlvele ja vaatab oma suurte silmadega, mis siiani on nagu kutsikal, sulle otsa. Ja emps on kuuse tuppa toonud ning poest kõike head-paremat toonud. Panni peal on soe ahjuliha, mis oma hõrgu aroomiga võtab jalks nõrgaks isegi inimese kellel magu pole veel eelmise korra saaki suutnud läbi sorteerida. Jah kodu - maakodu, nagu seda viimasel ajal kutsun. Naljakas on öelda, et lähen maale, sest tegelt see siingi juu linn ja kodu. Aga nüüd on suures linnas ju ka kodu ja siis ongi Tartu ja maa kodu. Maakodu võiks igavesti alles olla ja ma loodan, et see seda ka on. Siin on igal nurgal oma mälestus, miljonid hetked ja olemised. Kuid ärme muutuda liialt nostalgiliseks.

Imekombel võib peagi taaskord ühele semestrile joone alla tõmmata. Kaks eksamit veel jaanuaris ja siis korras ta ongi ARII S1. Koolist aga rääkida ei tasu, ta on nii nagu ikka... närvesöövad hetked ja varastatud unetunnid saavad tasutud suuremate ja väiksemate eneseületuste ning saavutustega.

Ja ja jaa
ma lähen nüüd magama.

PS.varsti hakkab taas valgeks minema.

Paipai

2009-12-14T23:56:00.001+02:00

Tuju on hea, isegi mikroobid ei riku seda. Mul on nüüd kaks kodu :)

Ja muidu on ka tore, kui ikka nalja saab siis on korras.

Pai, pai

2009-12-13T08:02:00.001+02:00

Väsimuse III staadium läheneb. Kähku magama enne kui mõni eriti lame nali üle huulte lipsab.

tsau.

Seriously

2009-12-08T11:19:00.001+02:00

I want my voice back.
I want my voice back right now!

Eneseimetleja

2009-12-06T23:15:00.000+02:00

Like you have nothing better to do.

2009-12-06T17:41:00.000+02:00

Nagu viisteist purjus ahvi üritaks puslet kokku panna.

varsti on varsti

2009-12-03T23:09:00.002+02:00

Kell mõned minutid 8 läbi väljume õega Maarjamõisa peauksest. Väljas on veel pime ja nagu ikka hall. Vihma ei tahaks mainidagi, isegi minu üürikest tööajast varastatud unetundide ajal ei andnud ta mulle rahu ja pildus piiski vastu plekist aknalauda. Riia tänav on täis lärmi - inimesed ja autod, kõik sagivad ja liiguvad kuhugile. Teeme peatuse. Läbi aknaluugi poevad värskete saiade aroomid, lihtsalt ei suuda vastu panna. Naeratav ja vägagi muheda suhtumisega on pakib nii mulle kui öele mõned saiakesed ja me läheme edasi. Vahepeal on juba valgeks läinud, kui seda saab loomulikult päevavalguseks lugeda. Päike on vist sinisel lehel või hoopis soojale maale puhkusele sõitnud.

Mõned hetked hiljem poen voodisse, lasen silmadega üle oma armsa kingakarbi, maksimaalselt veel 15 päeva. Ehk hakkan igatema seda suurepärast vaadet, logisevaid lifte ja liiga väikest kööki? Kes teab.

Magan kaua, kooli ei ole, puhkan end välja ja hakkan tegutsema. Ei edene, ei edene - siiski teen midagi ära. Käin poes ja kirun end kui palju raha võib üks inimene toidu peale kulutada. Aga tegutsen edasi. Edeneb, see edeneb täitsa hästi - korras. Oi aga mis kell on? Palju vist. Jõuan veel....teengi endale tassi teed ja oen voodisse. Valin veel mõne konspekti või raamatu endale kaissu , unetekitajaks.

Kuid teilegi.
Ööd
Pai-pai

PS! Ei ütleks ära ühest 14.jaanuarist ja hetkest kui lähen asetan oma eksamitöö õppejõu lauale, oujees... siis on Nelle ~600h õppimis/kooli vaba aega:)

2009-11-29T23:28:00.002+02:00

Joon viimased lonksud jõhvika mahla ja libistan tasakesi oma varbaid teki alla. Viivuks lükkan veel mängima Dam'i ja muhelen hetked tema muusika rütmis. Jälle üks nädalavahetus möödas ja taaskord astub esmaspäev kandadele. Aeg on märkamatult lennanud ja nii tulebki tõdeda, et neid mitte nii väga meeli ülendavaid esmaspäevi tuleb selle aastanumbri sees veel 3, sama palju on ka reedeid. Päevi mil nägu salajasest õnnest õhetamas hiilid vaiskelt oma alalisest elukohast Biomeedikumist eemale ja põgened õhtuteks öisesse linna või lihtsalt koju-koju teki alla.

Eks seegi nädalavahetus puhusid tuuled mitmest suunast. Natuke sai oldud tubli, maybe natuke vähe aga samas... samas. Olid naerud, tantsud ja pikemad jutud. Öised pelmeenid ja lühikesed uneajad. Ikka näed jälle, et maailmas on nii mõndagi. Seepärast roomadki iga natukese aja tagant nende pseudoprobleemsete vabanduste, mis ilmselgelt puudutavad su kindlaid plaane olla vägagi edukas akadeemiliselt, mitte jättes mainimata ka tööväsimust või tööle minemise vajadust.

Aga ma jätan oma juttu siinkohal katki. Veidi seetõttu, et lihtsalt mõttelõng lõppes hargnemis, teisalt ma taas vajan veidi und.

Ööd.
Paipai.

realizing

2009-11-28T02:45:00.002+02:00

2009-11-27T11:48:00.000+02:00

I think I need some sleep *-)

2009-11-20T23:24:00.002+02:00

Ilmateade lubab vihma, vihma ja veelkord vihma. Tüütu! Või noh ega vihm mind nii väga ei häirigi, rohkem see hall ja udune olek. Ja pimedus, kooli pimedas, koolist imedast, tööle pimedas, töölt pimedas - kui polaaröö istuks elaksin mujal.

Ja muidu on 3 kuupäeva. :)

Paipai!

2009-11-16T22:37:00.001+02:00

Täna tegin pildi, pilt ütleb juu rohkem kui 1000 sõna.

2009-11-12T22:29:00.001+02:00

Mesmerized

2009-11-11T18:47:00.000+02:00

Mitte viitsimine pole vabandus.

why not?

Milleks suunatuli?

2009-11-01T19:04:00.003+02:00

Prrrr. Külmavärinad käivad üle terve keha kui oma ilmselgelt ebasobiliku jalanõude valikuga linna poolt koju klõbistan. Porilompe katab jääklaas ja muru on siin-seal härmas. Lehed mis veel mõned päevad tagasi olid ebameeldivalt märjad ja ikka aina talla alla kleepuma kippusid on nüüdseks kõvad ja krõbisevad. Taevas on nii selge, et isegi siin linnakumas võib eradamaid tähti silmata. Koju (mingisse definitsiooni sellest) jõudes tõmban viisakad riided seljast ja asendan need mugavamatega. jalg tõmban alles mõni päev tagasi lõplikult valminud villased sokid, oi kus nad mulle meeldivad, suured, valged ja karvased.

Enne käisin teatris "kevadet" vaatamas - põnev, midagi balleti sarnast kuid ka mitte päris see. Hiljem istusin ühe vägagi võrratu neiuga Kuumas tassis kuuma teetassiga. Juttu jätkub alati.

Nüüd lasen end taaskord Damon G. Riddick'il lummata ja löön laual lahti suure sinise füsioloogia õpiku. Statistika jättame hilisemaks, sest see on.....fui(emps kuulis eile mis ta on, praegu säästame närve)

Edukaid (t)oimetusi.

Paipaipai

PS! Elagu Eesti liikluskultuur.

2009-10-31T23:50:00.002+02:00

mmmm,nooo...ahjahmmmhmmm...pfff.

mäetipp nagu ema ütleb, MÄETIPP.

nonsense

2009-10-25T01:08:00.002+03:00

kas hetk või miskit muud, tean ilmsegelt, et küsimus mis mu peas on on vastatav vaid üheselt. Või teglikult äkki tahan kuulda muid asju, teiste inimeste suudest.

Veelgi enam, kui näed, et miski pole eriti muutunud, loodad, et sina selle sees oled teinud tohut progressi. Ei tea täpselt isegi mida öelda tahan, aga vahet vist eriti polegi... kõik läheb alati edasi, elu läheb edasi.

Tegelt tuli üks asi meelde, või õigemini tuletati, kesjuures mõned tunnid
muudavad mõnesid lauseid nii, et mis öeldud ammu ilma enam ei kehti.

Aga kell on palju, nagu särts ütleks ma tapan end, kuid eriti ei hirmuta, sest kes palju tahab saada, see peab palju pingutama.

Ps. pühapäeva muusikat polnud ma ammu kuulanud, see tundus hea... kuid võib olla olin ma taaskord hetkeks lummatud. Veenge mind ümber.

Ja ma ei taha eriti midagi öeelda, sest see kõik tundub üleliigne aga jah, mis teha, ütlen siis hea tööd...

Pai, pai.

Living to your potential?

2009-10-21T00:31:00.002+03:00

Või vegeteerid niisama?

jutud

2009-10-18T21:00:00.000+03:00

Lõunalaud, laupäev.

Mina: "Kas sul tõesti ei ole midagi õppida?"
Õde: "Ei, ma tean ise ka, et naljaks!"
Mina: " Aga töösid? Ei ole ühtegi tulemas?"
Õde: "No novembris vist, praegu on ainult paar kolm haiguslugu vaja ära teha."
Mina: "Mis mõttes:/"
Ema: "Aga vahepeal võib juu puhata ka, siiamaani oli suht hullumaja."
Õde: " Nojah noh, mis need mõned närvivapustused ikka ole, noor inimene."
Mina: " Nojah oleks süda haige või midagi, siis oleks teine lugu ikka."

ja veel 199h.

2009-10-15T19:00:00.000+03:00

Ja nüüd üks kiired 373 tundi!

■

2009-10-13T21:49:00.004+03:00

Peale 10 tunnist koolipäeva on ilmselgelt meelis spordialaks kiirelt liigutamine. Paralleelselt saab keedetud riis, käidud pesus, võetud lahti kooli asjad ja kontrollitud üle mailbox. Kosutavale einele järgneb paus mis venib ja venib. Nüüdseks, kus olen üle vaadanud mõned seminari slaidid tunnen seda sama, mis mõnede tundide eest med.teoorias. Kui paremini ei teaks usuks, et mu koljusisene rõhk on ületanud oma optimaalse taseme, põhjustades nüüd tõsiseid häireid vereringes ja liikvori tsirkulatsioonis.

Homme tõotab samuti tulla pikk päev. Koolis pääseb ehk viieks, millele järgnevad veel mitmed asjatoimetused ning otseloomulikult õppimine. Tegelikult ei ole oktoobri lõpust midagi helgelt oodata, palju ja veel rohkem tööd. Ent uskudes teiste sõnu saan ma tänu oma veidrale optimismile kõigega hakkama, kusjuures samaaegselt naerdes ja rõõmus olles. 11.klassist saadik saadavad mind siiani keemiaõpetaja sõnad kellegi vingumise peale, et keemia keeruline olevat. Tema lihtsalt lausus:"Harju ära, elu ongi keeruline." Tegelikud on lausa võrratud need pisikesed takistused ja väljakutsed, mis teda pidevaalt keeruliseks teevad. Sest peale seda kui sa oled nad ületanud, hakkama saanud - on see tunne - see, et oled midagi saavutanud. Ning see on üks parimaid.

Õnneks on kooli/töö kõrvalt olnud ka aega olla seltskondlik. Õhtud sõpradega väljas või ühise huviga inimesed samal eesmärgil lõbusalt aega veetmas - eriti muud tahta ei oskagi. Tore, tore.

Leidsin endale vist uue nö. escape music'i kah. ENJOY

Nüüd poen aga voodi, see kord koos immunoloogiaga.

Paipai

Tak-Tik

2009-10-09T08:26:00.003+03:00

Te ärkate, avate silmad ja tulete voodist välja. Tõmbate kardina eest ja näete, et õues on taaskoed Eestimaiselt halb ilm. Panet end riidess, sööte ja lahkute - tööle, kooli, kuhu iganes. Ma teen neid samu asju, tagurpidi. Töölt->riidest lahti->kardinad ette ja magama. Täpselt tak-tik. Kell justkui käiks tagurpidi. Arvata võiks juu, et liigub ta siis tagasi, ajastagasi. Ei edasi, edasi ja edasi.

Marss tuttu.

Paipai

Rain all day, I don't really mind

2009-10-04T23:29:00.002+03:00

Vaade Tartule ja Toomemäele hakkab üha enam uusi värve võtma. Vaikselt sillerdab jõgigi läbi puude. Kohe tuleb pähe laul...Rain turns the sand into mud. Wind turns the trees into bone. Stars turning high up above... ja nii edasi. Siiski näib, et suul tuul, kuskilt Island poolt toob veidi soojemat, ent vihmasemat ilma. Sügis.

Minul on juba nädalake aga olnud tunne, et varsti hakkab lund sadama. Ja nüüd ma vist ootangi. Talv ja jõulud on alati toredad. Ilmselgelt teen taaskord üsna varakult suurema laari piparkooke ja levitan ka mandariini lõhna ning kõike muud õdusat-mõnusat. Aga lumi, lumega tuleb mul alati meelde raamat "Timbu-Limbu ja lumemöldrid" - meenub paljugi muud. Viimasel ajal on palju meenutusi olnud, aga kõik on juu ajalugu, olnu, minevik... nüüd ripun köie otsas ja ronin pilvepiiri poole, nüüd on olevik, olemine, hetked nüüd ja praegu.

Ja mul oleks veel paar sõna, aga jah... need jätan endale. Need on sõnad, mis tulevad siis, kui istud õhtul, üksi... rüüpad viimase sõõmu teed ja puhud kapi peal oleva küünla ära ja lähed poed voodisse. Vaikuses ja pimeduses tunduvad kõik sõnad, kõik mõtted head ja ilusad... aga järgmine hommik, need samad sõnad, need samad mõtted on olemas, kuid teisiti... mitte enam nii, et tahaksid neid kõigile öelda, mitte, et tahaksid, et kõik kuulevad.

See oli sürr, palju õnne.

Paipai

Ööd.

2009-09-27T19:55:00.002+03:00

Võideldes loodetavasti viimaste laiskuse riismetega, küünitan aina rohkem endasse ja üritan kätte saada nööri, mille teises otsas asub mu kohusetunne. Iga natukese aja tagant konspekti lapates ja hetki juba mitmenda teetassi taga veetes on ainult väsimus see, millele 100 protsendise tõsidusega mõelda saan. Ja, et ilm kisub järjest tuulisemaks, vihmasemaks ja külmemaks on viimane aeg käed üles tõsta ja lasta sügisel igasse võimalikku toanurka pugeda. Tegelikult on semptember põhimõtteliselt läbi, 1/4 ARIIs1-st on juba tehtud. Ja, et koolis tõotab tulla esimene raskem nädal, suunan oma mõtted kohe nädalalõppu poole ja kavatsn lihtsalt asjad ühe hooga ära teha.

Ja muidu tahtsin ära mainida toredad inimesed, need kellega koos laulda saab ja tantsid, muusikat kuulata ning juttu räägita, need kellega koos niisama passida või teha ükskõik mida, ent alati naeratus näol.

Paipai.

PS. Ometi kord ei olnud ma p*!:)

2009-09-23T22:12:00.002+03:00

Biomeedikum, esimene korrus ja parem tiib - gluteus maximused, nii dexter kui sinister vastu põrandat toetatud. Kiikad üle koridori paokil olevasse praksiruumi. Miks nad ikka veel seal on? Miks neil nii kaua läheb? kas meil läheb ka nii kaua? Vast ei lähe *-) Aga mul on nagunii tund aega pausi aga ma juu tahtsin sööma minna. Ahh eks näis. Lükkan klapid kõrva. Tiki:) Korraks olen mujal ja kohe tagasi.

Praks algab. Tegijal ikka juhtub, andekatel juhtub koguaeg. Väike papercut, hea on, et me kontaktnakkusest leviva mädatekitava mikroobiga tööd ei tee:D. Mis seal ikka. Vähemalt meil ei läinud kaua. Ja valikaines ei maganud, tulin bussiga koju ja hakkasin tegutsema.

Tegin salatit nuudli-kurgi-makra, täitsa maitsev, arvestades fakti, et endal polnud õieti aimugi mida kokku keeran.

ja kui nüüd suudaks veel veidi -veidi tubli olla, läheks varsti rõõmsal meelel tuttu, homme jälle kaheksaks kooli. Tubli tuleb olla.

paipai

Sometimes there's a calm before the storm, it is the hardest part of weather

2009-09-22T19:41:00.001+03:00

Ma mõtlen, kas mul ei ole midagi öelda või ma ei taha midagi öelda?

ja ma ei taha öelda, et elu on lill, sest sügis ja talv tuleb ja siis teate küll... siis on ainult kodused potililled või kiiresti närtsivad lõikelilled.

paipai

ASAP

2009-09-20T22:12:00.002+03:00

Täpselt nii... terveks tuleb saada ASAP.

Aga muidu. Kas te täna väljas käisite, suurepärane sügisilm. Sinine taevas ja värvilised puud, parajalt soe ning väike tuuleke. Selline võiks koguaeg ta olla. Ok, vahepeal peab sadama ka, aga siis võiks nii nagu soojematel maadel - korra, suur lahmakas ja siis aidaa pilv -> päike:)

Kuid kes see ilmast ikka räägib, see on juu selline teema, kui sul tõesti midagi pole rääkida... või no kui sa oled väga poeetilis-romantilis tujus võid ka alati hakata loodust/ilma kirjeldada. Ja kes mind tsipakegi teab, siis poeetilis-romantilis tujud on sellised harvad külalised.

Elagu realistlik mõttelaad. Elu on nagu on, elu ei ole kerge, ta ei peagi seda olema. Läbi raskuste tähtede see tähendab ma tahtsin öelda kliinikumi poole;D Ei tegelt, selles vallas on kõik hästi, tore on näha kuidas pingutused end ära tasuvad, isegi kõige väiksemad. Kui pühapäevane kolme plussi kiri sinu Biokeemia professorilt sind kergelt toolilt tõstab ja naeratuse näkku toob on ikka hea olla küll.

Muidu kuulan muusikat... muretsesin veid uuemat/vanemat ehk seda mis lihtsalt meeldib enda raali ja nüüd naudin, kuid mitte kauaks. Magama on vaja minna - ja just nii varakul, sest parim ravim on uni (ja ravimpreparaadid:D).

Ja, et ma oma praeguse jutu panen tühipalja jauramise kausta, siis jään vait ja tulen teine kord tagasi.

Teiste kordadeni.
pai!

Marineeritud seened ja gripitee

2009-09-18T20:34:00.002+03:00

Ninasõõrmed mis enamjaolt toimivad kui aktiivsed ventileerimiskanalid on ilmselgelt ummistunud ja neist kostab ainult ebamäärast vilinat. Ebameeldivat limast sekreeti eritub liigsel määral ja faux on valus. Palavikku ei ole, õnneks, ent mingi inflammatio pesitsab vist kuskil. Ahjaa mu tibialis anterior vasakul jalal on ka imelik, keksin igaksjuhuks elastiksidemega ringi.

Seened on niisama head ning teest saan lihtsalt annuse paratsetamooli.

Mäg ilmsegelt.

2009-09-13T04:27:00.001+03:00

Life is still what you make it

2009-09-08T22:24:00.002+03:00

Ma käin siin, tulen sisse ja kõnnin ringi nagu tühjas toas... vahel pühin riiulitelt tolmu, kastan veel kuivamata lilli, võtan kapilt vana raamatu ja meenutan mis toredat seal kirjas oli. Ja siis lahkun, sulen selja taga ukse ja vanas toas jääb kõik praktiliselt puutumata.

jajah.

2009-09-04T21:40:00.002+03:00

Üks "samas" jäi kummitama*-)

Üks

2009-09-03T01:11:00.003+03:00

Üks, üks, üks.

Üks maja, üks uks, üks aken, üks tuba ja voodi.

Üks, üks, üks.

Üks öö, üks taevas ja täht, üks uus homne päev.

Üks, üks, üks.

Üks sõna, üks laul, üks pilt ja raamat.

Üks hingetõmme.

2009-09-02T04:31:00.002+03:00

Kas mäletad esimest korda kui hääldasid välja terve tähestiku või su jalgrattalt võeti ära abirattad. Mäletad millal tuli ära su viimane piimahammas või päikese käes silmi kissitasid?

Me vist ei mäleta palju asju? Tähtsaid asju. EI mäleta hetki ja naere. Hakkame salvestama.

Täna on taas hetk mil tahan lihtsalt öelda aitäh, ma ei tea miks ja kuidas te siin olete aga samas te olete ja olete head.

Ja veel on mõned jutud, nagu alati. Kuid neid räägitakse vaid kord.

Aehh.

Magama.Sest uni teeb head.

Öööd.

Esimene päev

2009-08-31T18:22:00.002+03:00

Pool kaheksa hommik, raekoja plats, tuttav nägu. Suve muljed saadavad kooli. Esimene praks. Tõsiselt järgmine nädal töö? Jah. Kordamine. Paus, esimene. Loeng, esimene. Aeglaselt ja kiirelt läheb kõik korraga. Tuttavaid nägusid on palju, mittetuttavaid on ka. Aga me tuleme koju. Annika tuleb siia, teen meile süüa, räägime veidi juttu. Temagi läheb, mina poen voodisse. Magan veidi ja nüüd kogun ennast, pistan asjad kotti ja söön veidi. Varsti bussi ja tööle ja hommikul sealt otse kooli. Esimene saabki läbi. Mitte, et teine halvem oleks.

2009-08-30T00:28:00.002+03:00

Ja jooksevadki juba viimased suvepuhkuse tunnid. Kilkan ja ohkan korraga. Nagu ikka kargab mustmiljon mõtet mu peas ringi. Nüüd vist lihtsalt ootan märke ja liigun sinna kuhu tuul puhub ja süda viib.

Ja peas kõlab mitu laulu.

See siin ka. Kuulake teiegi

Ahvitarkus

2009-08-25T12:57:00.003+03:00

I can do things.

I have opposable thumbs.

There's actually right and wrong way to open bananas:)

Ahvinaljad

2009-08-24T20:28:00.001+03:00

Feeling happy lately?

Those damn bananas.

Ei tea kust see küll nüüd tuli:)

La la la la laa...

2009-08-22T20:37:00.002+03:00

... lal lal lal la laa.

Kõigepealt läks 2 sekundit aega kuni aru sain mis lugu see on ja kus ma seda kuulnud olen. Muidugi. Ja taaskord on mu mõtted uuele suunale pööratud.

Mõtelda on mõnus.

Ahjaa laul oli Tears for Fears - Head over Heals. Ja kuulnud ma olin seda otseloomulikult filmis Donnie Darko.

2009-08-20T23:45:00.002+03:00

Ja kui mu meeled ja tajud mind ei peta, siis läheb veel päevake või paar kui taaskord, igaastaselt hakkab mu peas kummitavate lugude edetabelis tegema comeback'i Jaan Tätte - Närvid.

2009-08-18T22:38:00.002+03:00

Sest mõnda asja on vahel lihtsalt armas vaadata.

Bulgaaria

2009-08-17T13:21:00.016+03:00

8.august

Umbes veerand tundi enne uue päeva algust kõnnivad just Varnnast saabunud inimesed ülemise koridori klaasseinade tagant mööda. Silmitsen neid igaüht hetkeks, et näha kes kui pruun on ja ootan edasi. Varsti saame lennukisse. Varsti oleme Varnas. Varsti oleme Kuldsetel liivadel. Varsti oleme hotellis. Tuba on ilus, nurga peal - see tähendab teistest veidi suurem, nii ja vaade: paremal mäed, vasakul Must meri, keskel kuurort - sobib. Voodisse(pehme) ja uni.

9.august

Pooleldi vegeteerides vead end alla. Hommikusöök. Pannkoogid, kuklid, koogi, vorstikesed, muna, puuviljad jne. - valik hea, kusjuures iga hommikul veidike teistsugune. See järel esimene luureretk lähiümbrusesse. Putkad, poed, restoranid, kokteilibaard, ööklubi, karaoke baarid, loomulikult hotellid - igasuguseid, neid peaks siin 100 ringis olema. Läheme poodi, kõik poed mis müüvad nii toitu kui muud varustust on supermarketid ja kõik on avatud non-stop/24h ja seda 22-10 alkoholi müügikeeldu võid ainult ise endale rakendada. Ja kõndides pistetaks käed flaiereid täis - tule meile sööma, tule meile peole. Aga meie läksime hotelli, basseini äärde. Päike on siin soe ja pilved haruldased. Siis infotund, siis sööma. Õhtul mere äärde, lained on siin mõnusad, vesi soojem kui õhk. Kõik kohad on inimesi täis. Palju vene keelt, ka sakslasi on palju, teisigi prantslasi, rumeenlasi, inimesi rootsist, ukrainast jne. Kirju nagu kuurortites ikka.

10.august

Täna läksime mere äärde. Rannas on kõik tasuline, meie pikutame omadel rättidel - liiv on siin pehme ja kuum. Vette minek oli naljaks. Nagu eestiski üritasid end hoida märjaks saamast, seda siiski kasutult. 2sek ja laine kastab sind üleni üle, õnnelik oled, et püsti jäid. Lõunaks võtame pitsat. Nii tesitmoodi kui eestis, aga mitte pitsa, vaid see, et toiduga saad joogi tasuta kaasa. Kõht täis basseini äärde. Ja siis jälle sööma ja välja. Täna otseselt poodi ei vaja, eile ostsime vett... teate küll, kohalik vesi ei ole just joomiseks kõige soovitatavam. Lähme hoopis mere äärde, neil on siin ome Eiffeli torn ja sellel on baar, võtame veidi kosutust. Mulle üks kuum šokolaad rummiga. Njämm..

11.august

Teisipäev, täna lähme ekskursioonile. Esmalt Kaliakra neem. Punkt on läbi ajaloo olnud suure sõjalis-strateegilise tähtsusega, loomulikult ka niisama asula ja ka kaupmeeste üks lemmik maabumis kohti. Kukkuda oleks kõrgelt, kohati ulatub kivisein isegi 70meetrini. Tuul on siin ka päris suur, ent meil vedas, taevas on pilves - tänu sellele pääsesime tapvast kuumusest. Järgmine sihtpunkt oli Balchik'i linn. Vahepeal teeme peatuse maantee ääres, kohalikud müüvad puuvilju - ostame viinamarju, ploome, virsikuid - hinnad on tõesti head(viinamarja kilo on näiteks 2 levi - 16krooni). Aga Balchik- "Valge linn" - ehitatud lubjakivilsele kaljuseinale. Üks oluliseimad vaatamisväärtusi kinndasti sealne botaanika aed. Nimelt ajal millal see ala veel kuulus Rumeenlastele lasi sinna oma suve residentsi ehitada kuninganna Maria. Residents ise on suhteliselt tagasi hoidlik, ent botaanika aed suur, lopsakas ühendades endas mitmeid eri piirkondadele omaseid aia tüüpe. Meie üheks sihtpunktiks oli ka seal siiani töötav veini kelder. Tänase päevani valmistatakse seal veini kuninglike retseptide järgi. Saime osa meeldivast veini degustatsioonist. Esimest korda elus sain maitsta mandli veini. Samuti pakuti meile ka 43. aasta vanust konjakit (40kraadi) - millele peale võtmiseks anti roosi likööri(13 kraadi). Loomulikult ka kohaliku viina- Rakijat, milles on üle 26 erineva ravimtaime. Tagasiteel peatusime veel ühes keraamika töökojas(Bulgaaria kolm kõige tähsamat toodet on roosiõli, veinid ja keraamika). Kiirus millega kann valmis oli hämmastav ja muidu ka kõik tassid, potid, kausid, vaasid on tõesti kenad.

12.august

Päev kulges rannas, basseini ääres, süües, juues, ringi vaadates, mõningaid asju ostes. Vaikselt hakkavad tänavatel inimesed juba ära tüütama. Kust sa pärit oled? Kas te sööma ei taha tulla? Olete meie juures peol juba käinud? Sa oled väga ilus ma annan sulle need flaierid, nendega saad jooke tasuta. Aga muidu päike ikka paistab, soe ja tore.

13.august

Täna lähme Jeep safarile. Hommikul 10 paiku vurabki meie hotelli ette täpselt selline masin nagu ootasin. Veidike nagu vana Willys, mõnus:) Ei osanud arvata ka mis meid ees ootab. Ühel metsa lagendikul korjati kõik masinad kokku. 10 või umbes nii neid oli ja sõit sai alguse. Isverjesver kui äge. August läbi, kivist üle, läbi mülka, läbi jõe - hoia ainult kinni. Tegime peatuse, minnis väikses külas, kohalikus puskari tehases, kange kraam;) ja siis veel sõitu samamoodi ja siis sašlök ning jooki - rakijat,õlut, veini. Läbiloksutatult hotelli, basseini ja õhtul välja. Naerma ajab kokteili hind Long Island tea maksis 4 levi(32 krooni) küll väiksem kui eestis, ent siiski.

14.august

Nii täna lähme kivimetsa. Fenomenaalsesse looduslikku paika, mille teket siiani keegi seletada ei oska. Teooriaid ja legende on palju, kuid milline õige on, ei tea. Nimelt ühes piirkonnas asuvad lapiti alad mis on täiesti kõrbeks muutunud (ümber kõikjal lopsakas loodus) ja kus asuva suured kivi mürakad mis ulatuva maast välja mõned meetrid, samuti aga on maa sees üpriski sügaval. Minul õnnestub ennast vigastada. Põlvega vastu kivi nii, et kõndida hästi ei saa. Täiesti lollakas. Aga palav on, vett valad seal metsas endale hulga sisse ja palja jalu kõndida ei suuda, sest liiv on lihtsalt liiga kuum. Edasi lähme Aladša kloostrisse. See on umbes 13-14. sajandil munkad poolt loodud looduslikes koobastes paiknev kaljuklooster. Tegemist oli kristluse ühe suunaga ja minu arvates huvitav fakt oli see, et need mungad võisid üksteisega rääkida ainult sööklas. Muidu elasid nad täielikus vaikuses. Imestama pani ka see, et tegemist oli suhteliselt pisikese kloostriga ja väidetavalt oleks pidanud sinna elama mahtuma u. 80 munka. Mina ei tea küll kohe. Siis jälle hotelli, ujuma ja puhkama. Et viimane õhtu tegime kuurotis väikese ringi, võtsime taaskord kokteilid. Sain kaks mohijtot 9 levi(72krooni) eest. Ja seda, et ennsit jäi mainimata, et poes hakkavad veinid 2,5 levist ja isegi tekiilat võib 0,7 pudeli saada 10 levi ehk siis 80 eegu eest. Ja toit, see on kõik enam jaolt sama hinnaga mis Eestiski.

15.august

Viimane päev. Check out on kell 12. Lennuk läheb 20.45. Viskame kohvrid bussi ja sõidame Varnasse. Seal on suur merepark - a la loomaiad, kohvikud, restoranid, rand , muuseumid jne. Sööme esmalt ja siis lähme delfinaariumisse. Mul on loomadest kahju, isegi kui nad näivad õnnelikud, hästi hoolitsetud... ükski inimene ei taha läbi rõnga hüpata kui teine seda käsib, miks peaks siis loom seda tahtma. Aga see selleks. Pärast sööme pontšikuid ja jalutame niisama. Märkamatult jõuame lennujaama, lennukisse - 36000 jala kõrgusel 355 miili tunnis ja varsti kodus olemegi või Tallinnas. Koju jõuame alles enne 4. Tee ääred on loomi täis kitsed, metssead. Rebane persetab tee ääres, kass keset teed. Ja lõpuks on oma voodi. Mõnus:)

2009-08-16T21:41:00.002+03:00

Kahtelen.
Selle koha vajaduses. Justnimelt iseenda jaoks. Vahel on hea, tuled hetkeks, kirjutad mõned read, lisad mõne video või foto. Siis keegi ehk loeb ja saab tead mis toimub. Kuid kui palju on kordi kui käin siin, salvestuvad tühjad draftid või read, millega ei suuda ära otustada, kas neid ikka tasub kirjutada ja avaldada.

Ei tea, ei tea.

Ahjaa, vahepeal käisin laiuskraadid allpool. Sellest räägin pikemalt ehk teinekord.

Lase hingel hingata

2009-07-31T20:18:00.002+03:00

E - mo -tsioo -nid!

Ja palju oleks rääkida...

2009-07-16T23:56:00.002+03:00

Mõtteid on mitu.

2009-07-14T00:38:00.004+03:00

Taaskord uitasin mööda interneti laiu avarusi lootusega leida midagi kõrvale/silmale. Just nagu asjaarmastaja kalamees istun ja tegutsen põnevusega mis seekord õnge otsa satub.

Seekordne leid siis:

Meet Chris Stracey and Jack Glass. Nad on Bag Raiders ja nemad on Austraaliast. Kusjuures loovad nad minu arust ülimalt mahedaid helisid.

Eks kuulakem ise: http://www.myspace.com/bagraiders

4 p.m. morning

2009-07-12T17:57:00.012+03:00

2009-07-12T08:17:00.002+03:00

Mmm. Pärnad õitsevad. Magus lõhn riivab mu nina sekundid peale autost väljumist. Isegi siin kesklinna lähiste lähistel tundub see aroom loomulik ja rahustav. Kauaks ma seda nautima siiski ei jää, vaid suundun peale teist järjestikust öövalvet teeseldud virkuse saatel voodi poole.

Ja nüüd lähen otsin selle voodi täiesti üles.

Head ööd/hommikut.

Kui öösel pole maganud siis eilses oled veel

2009-06-30T19:41:00.002+03:00

Kell oli hommikul mõned kümned minutid üle 6-e kui mina oma varbaotsad kodu (mõista:ühika)poole pöörasin ja vaikselt sammuma hakkasin. Olingi veel eilses, sest eilne oli suur päev. Just nagu Lenna pool ööd kuulutas: "Me lõpetasime esimese kursuse!" Ja seda me tegime ja kuradi hästi veel.
Keskpäev kulges pingelanguse tähe all. Otsene mõistmatus mis edasi saab ja kas nüüd tõesti ongi puhkus. Jah, peaaegu 9nädalat saavad raamatud kapi peal tolmu koguda. Seejärel oli kallis Annika. Enne veel suutsin veidi koristada ja poest endale uue kleidiriide osta.

Ning õhtu, õhtu oli hea. Ükskõik kas pikutamine kastemärjas murus kassitoomel, päikesetõus emajõe ääres, kerged naljad toomel või kõik muu mis nende mitmete tundide sisse mahtus. Ehk suutsin minagi mõne inimese naeratama panna, mul oli tore.

Ja muidu, muidu on ka kõik nii nagu ikka, ilusti.

2009-06-28T08:36:00.004+03:00

Mu sõrmeotsad riivavad juba vaikselt suve. Siiski päris kinni haarama veel ei ulatu. Seda teeme ~30h pärast.

Seniks...

Ja raudseid närve ning terast meelt mulle.
PS. varsti on aega!

2009-06-22T22:08:00.000+03:00

Vääksud.

http://www.summerfest.com/

Tõsised vääksud.